Mis on digitaalne suveräänsus?

Digitaalne suveräänsus on organisatsiooni või ühiskonna võime kontrollida oma andmeid, süsteeme ja digitaalseid valikuid: teada, kus andmed asuvad, milliste seaduste all nad alluvad, ja suuta teed muuta ilma, et tegevus peatub. Vastandiks on sõltuvus, mis tuleb esile alles siis, kui midagi muutub, hindade otsus, seaduste konflikt või kaubanduspoliitiline kriis teisel mandril.

Küsimus on liikunud IT-koridoridest juhatuse ruumi lihtsa põhjuse tõttu: Ameerika Ühendriikide seadused võivad kohustada ameerika tarnijaid andmeid väljastama ka siis, kui serverid asuvad Euroopas, samal ajal kui ELi reeglid nõuavad samade andmete kaitset. Digitaalne suveräänsus ei ole antiamerikanism, nagu ka tulekindlustus pole usaldamatus maja vastu: see on robustsus, võime jätkata tööd ka siis, kui välismaailm muutub.

Praktikas ehitatakse suveräänsust igapäevaste, konkreetsete valikute kaudu: tarnijad Euroopa Liidu seaduste all, teadaolevad allhankijad kogu ahelas, andmed, mida saab eksportida avatud vormingutes, ja väljumiskava, mis kirjutatakse enne, kui seda vaja läheb. EuroWork on sellisena loodud algusest peale, käitamine ja AI-töötlus toimuvad ELi piires ning kõik on avalikult deklareeritud lehel Usaldus.